Lapitekk tantsu- ja laululastele

Järvamaa laulu- ja tantsupäeval Aravetel oli plaanis kõige väiksematele pidulistele kodust kaasa anda lapitekk, millel oleks hea ja soe suures linnas jalgu puhata ja istuda. Valmis pidi selle tegema vallarahvas ise. Tegijate ring tõmbus aina koomale ja koomale. Ega me polnud eriti entusiastlikud, sest aasta lõpp on koolirahvale väga tihe periood.
Pidasime natuke õpetajate toas plaani ka, meil õmblejaid rohkem kui üks. Aeg oli see, mis tagant sundis.
No igatahes võttis Silvi riide ja ütles, et lõikab. Lõikaski! Kott seisis nurgas ja ootas kedagi, kes õmblema hakkaks. Õpetaja Külli tõi juba kodust masina, omad töövahendid ikka kindla peale minek! Kunstiõpetaja Kersti visandas oma nägemuse ja siis kadus kott nurgast ära.
Kui mulle üldse ei meeldiks lapitöid teha, siis oleks see pundar õpetajate toa nurka jäänudki. Aga ma mõtlesin, et proovin natuke. Ja kui ei saa ajaliselt valmis, toon tagasi ja teeme talgud. Veel olid mõned päevad varuks.

J
Algas kõik sellisest kotitäiest, aega oli jäänud väga vähe.

Arutasime õpetajate toas, kuidas kõige otstarbekam oleks tööd korraldada ja leidsime, et korrapärane valla värvidega ruudumuster võiks tulla kõne alla küll.
Kogu see asjandus ei tahtnud tuppa mahtuda.

Ikkagi 2,5 x 2,5. Hetkel on koos ainult ribad. Kokkusättimise töö alles tuleb.

Nüüd siis on see ka tehtud! Kuigi- arvutad, mis sa arvutad, ikka kukub välja teisiti! Rohelisi riidetükke jäi puudu. Asendasin ja tõstsin ja kombineerisin, saingi lõpuks paika.

Tegelikult on siin natuke sohki ka. :) Mõõtke, saate teada!

Ilusat pidu, lapsed!